Tuesday, November 8, 2011

Engagement Rate ehk Osalusmäär - nüüd Metrix.Stationis

Oleme Facebooki statistikat näidanud Metrix.Stationi keskkonnas juba üle aasta. Kuulduste järgi on keskkond sotsiaalmeedia spetsialistide seas üpris populaarne. See tekitab aga teatava kohustuse aeg ajalt toimuvateks arendusteks :). Nüüd oleme valmis saanud uue mõõdikuga meie Facebooki statistikas. Selleks on Engagement Rate (eesti keeles Osalusmäär) ehk ER.

Fännid on koos. Mis edasi?

Kuni praeguseni oleme näidanud Metrix.Stationi keskkonnas ainsa Facebooki mõõdikuna fännide arvu. Arengud Facebookis turundamisel on aga jõudnud sinnamaani, et enamusel soovijatest on oma fännileht ning fännibaas on loodud ning fännidega tuleb hakata tegelema. Tegelemiseks peaks aga omada täpsemaid andmeid fännide käitumise ja aktiivsuse kohta. Siin tulebki mängu uus mõõdik "Engagement Rate".

Mis on Engagement Rate / Osalusmäär?

Lihtsalt öelduna näitab Engagement Rate seda kui aktiivsed on fännid fännilehel ning kui hästi suudab fännilehe omanik fänne ühel või teisel moel "käima tõmmata". Mõõdiku (ER) definitsiooniks täpsemalt on:

ER = 100% * (LIKE'd + KOMMENTAARID) / FÄNNILEHE OMANIKU POSTITUSTE ARV / FÄNNIDE ARV

Näiteks kui fännilehe omaniku postitus kogub 100 kommentaari ja 100 like't ning fännilehel on 1000 fänni, siis Engagement Rate on 100% * (100+100)/1/1000 = 20% (see siin on muidugi ulmeline tulemus :)).

Ehk siis tehes tegevusi oma fännilehel ning jälgides postituste "osalusmäära" saab fännilehe omanik hinnata millist tüüpi postitused aktiviseerivad fänne rohkem ja millised vähem. Samuti saab sarnast statistikat teha konkurentide kohta. Andmeid analüüsides saab teha otsuseid tuleviku strateegiate kohta. Osalusmäära mõõdikut saab kasutada ka ühe püstitatava eesmärgina (fännide arvu kõrval).

Kuna Osalusmäära mõõdikus on arvestatud fännide arvuga konkreetsel fännilehel siis on osalusmäärad erinevate suurustega fännide arvuga fännilehtedel võrreldavad. See annabki võimaluse seda mõõdikut Metrix.Stationis kasutada.

Milline on hea Engagement Rate?

Siin on raske muud moodi vastust anda kui statistikaga. Tegime mõõtmised kõigi meie süsteemis registreeritud (eesti) fännilehtede baasil. Keskmised tulemused on järgmised:


Fännide arvKeskmine ER
kuni 400000.17%
kuni 300000.34%
kuni 200000.43%
kuni 100000.64%
kuni 10000.77%

Tabelist nähtub et fännide arvu kasvuga fännide aktiivsus väheneb.

Nüüd pole muud kui vaadata enda fännilehe fännide arvu ning otsida tabelist üle keskmine ning seda siis enda poolt tehtavate postituste osalusmääraga võrrelda.

Andmed oleme muide saanud teenusest Facebook CRM. Seal on võimalik iga enda poolt tehtud postituse osalusmäära juba reaalajas näha. Muidugi võib seda ka ise Like'de+kommentaaride arvu põhjal arvutada.

Täpsem tulemus

Juhul kui soovite enda fännilehe toimimist täpsemalt mõõta, võrrelda seda konkurentide ning eeskujudega või näha suuremat pilti teie brandi elust sotsiaalmeedias võtke meiega ühendust. Meie poolt pakutav SocialDiveri teenus on just selleks. Korralik analüütika, igapäevased mailiraportid, soovi korral ka toimetaja kaasamine.

Lõpetuseks pidevalt uuenev pildike otse Socialdiverist.



Wednesday, August 31, 2011

Pressiklubis 22.08

Osalesime 22. augustil saatejuht Hannes Rummu kutsel Pressiklubi saates. Peamisteks arutlusteemadeks olid sotsiaalmeedia ja sotsiaalvõrgustike hetkeseis (mida ja kui palju kasutatakse), sotsiaalmeedia monitooringu põhimõtted, eesmärgid ning kasutajad. Samuti tuli jutuks sotsiaalmeedias osalemisega kaasnevad riskid, sotsiaalmeedias toimuva suhtluse monitooringuga kaasnevad eetilised probleemid ning sotsiaalmeedia ja -võrgustike võimalikud arengusuunad.

Lühidalt räägitust

Sotsiaalmeedia sünonüümiks on kujunenud Facebook- tänase seisuga üle 400 000 kasutaja ning enim mainitud kanal avalikus suhtluses (meedias). Samas iga sotsiaalmeedia platvorm kannab erinevat eesmärki ning sotsiaalmeedia kujuneb kõikide kanalite koostoimes.

Lisaks FB le on meie andmetel Eestis ca

  • 12 000 Twitteri kontot
  • läbi aegade avatud 20 000- 25 000 blogi, hetkel neist aktiivsed 6000
  • sadu foorumeid, millest suuremad suunatud naissoole
  • päevas tehakse ca 15 000 anonüümset kommentaari erinevates kommentaarikeskkondades (valdavalt meediakanalite veebiväljaanded)


Lisaks kasutatakse jätkuvalt professionaalseks suhtluseks LinkedIn keskkonda, mõningal määral asukohapõhist Foursquare platvormi, suhteliselt uut Google+ lahendit. Vähesemal määral mujal maailmas poulaarseid kanaleid nagu näiteks Stumbleupon.


Sotsiaalmeedia seire ehk SocialDiver süsteem


Meie tegevuseks on aidata erinevatel ettevõtetel ja riigiasutustel jälgida sotsiaalmeedias toimuvat suhtlust, tuvastada neile olulisemad vestluskohad, teemad ning lihtsustada sotsiaalvõrgustikes relevantsetel teemadel kaasarääkimist ehk sotsiaalmeedias osalemist.

Sotsiaalmeedias osalemine ning sealse suhtluse jälgimine kannab eesmärki toetada organisatsioonide üldiste strateegiliste eesmärkide saavutamist läbi suhtekorralduse, turunduse, business intelligence, kliendisuhtluse, tootearenduse jne. tegevusi. Ettevõtete sotsiaalmeedias osalemisel on ainult üks ja peamine lõppeesmärk- teenida suuremat tulu.

Meie klientideks on finantssektoris, telekommunikatsioonis, jaekaubanduses jne. tegutsevad tuntud suurfirmad, keskmised äriettevõtted, riigiasutused jne.


Sotsiaalvõrgustikes ja laiemalt sotsiaalmeedias toimuva suhtluse seire põhineb meie poolt väljatöötatud algoritmidel ning koosneb kahest olulisemast protsessist. Esmalt tuvastame asjaomased ehk antud juhul nö. eesti keskkonnad (näiteks miljonitest blogidest Eestiga seotud kanalid) ning seejärel luuakse võimalus tuvastatud kanalites sooritada klientide poolt defineeritud päringuid.

Eelnev ülevaade seirelahendist on ilmselgelt lihtsustatud kirjeldus ning reaalselt on tegemist suhteliselt keerukate ning pidevat tööd nõudvate protsessidega. Samuti on sotsiaalmeediale iseloomulikuks jooneks suvaliste mainingute suhteliselt suur osakaal ning kvaliteetse tulemuse saavutamiseks eelduseks on kogutud andmevoo toimetamine, mida me ka oma klientidele pakume.

Hindamaks sotsiaalmeedias tegutsemise tulemuslikkust ning üldistamaks võrgustikes toimuva suhtluse iseloomu teostame ka erinevaid mõõtmisi ja analüüse. Analüüsid keskenduvad näiteks sentimendimuutustele, kajastuse iseloomule ning dünaamikale, erinevate suhtlus teemade kujunemisele, sotsiaalmeediaprogrammi (plaanitud tegevuse) edukuse mõõtmisele jne.


Oluline on mainida, et me jälgime ja meie kliendi on huvitatud ainult avalikust informatsioonist ning erinevates suhtluskanalites privaatsustõkendite rakendamine välistab nii meie kui erinevate otsimootorite kaudu info tuvastamise.



Millega sotsiaalmeedias ja -võrgustikes osalejad peavad arvestama


Kordasime üle netisuhtluse algtõed ehk teave, mis on paisatud avalikku inforuumi, jääb sinna teoreetiliselt igaveseks. Rääkisime saatejuhiga eelkõige vajadusest kaitsta lapsi ja noori, kes veel ise ei suuda võimalikke tagajärgi hinnata. Mõtlematult avaldatud arvamus või kahtlase varjundiga foto võib saada määravaks tulevase karjääri kujunemisel. Samuti tuleb tähele panna ja kindlasti tutvuda sotsiaalmeediaplatvormide seatud tingimustega ning reeglitega postitatud sisu osas. Näiteks võib kande postitaja automaatselt loovutada oma autoriõiguse kanalile ning hiljem puudub igasugune kontroll sisu kasutuse osas. Arvestama peab ka sellega, et kanalid registreerivad iga teie liigutuse ning nende andmete põhjal kujundatakse erinevaid reklaampakette, tootearendusi- eelistuspõhiseid teenuseid.

Seoses avalikult kättesaadava infoga on sostiaalmeedia abil saanud kõikidest osalejatest avaliku elu tegelased, mis seab käitumisele hoopis teised reeglid kui sõpradega lõkketule valgel kontrollimatult lobisemine.


Mis saab sotsiaalmeediast edasi ja mis suunas areneb


On ilmne, et sotsiaalmeedia ei kao kusagile. Võimalus oma sõpradega mugavalt infot jagada, öelda välja oma arvamus erinevate eluaspektide suhtes on inimeste olemuses ning mida lihtsam see on, seda rohkem seda ka tehakse.


Facebook ei ole sotsiaalvõrgustike tulevik, vaid olevik. St hetkel kõige tuntum võrgustik on hakanud teatud regioonides näitama stagneerumise märke. Peale tuleb üha uusi katsetajaid, millest tuntuim ja suurima eduvõimalusega on hetkel kindlasti Google+ teenus. Populaarsust koguvad ka erinevad asukohapõhised teenused, mis kasutavad erinevate võimaluste pakkumiseks kasutaja füüsilist asukohta. Nende teenuste arengumootoriks on nutitelefonide massiline kasutuselevõtt ning pidev võimalus olla nö. online reziimis.


Sotsiaalmeedia tuleviku iseloomustamiseks võiks parafraseerida tuntud energia jäävuse seadust, millest lähtuvalt sotsiaalmeedia ei teki ja ei kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt platvormilt teisele.



Kuula saadet siin

Monday, February 21, 2011

Koosloomisest

Natuke sellest kuidas me koos klientidega ja koostööpartneritega SocialDiverit arendame.

Aasta tagasi kui alustasime tõsisemalt SocialDiveri kontseptsiooni loomisega, jõudsime peagi tõdemuseni, et vaatamata meie kogemusele tehnoloogiliste lahenduste osas ning eeldustele turuvajaduses, ei suuda me üksi piisavalt kliendikeskset teenust luua. See asjaolu pani meid mõtlema natuke laiemalt kui lineaarne nõudlus-pakkumine kontseptsioon.

Üks Freqmedia olemuslikest alustest (põhjus miks me üldse olemas oleme) on eesmärk aidata inimestel jõuda olulise informatsioonini ning teha andmetel põhinevaid otsuseid. Sotsiaalmeedia on muuhulgas tehnoloogiliste võimaluste ja inimeste suhtlusvajaduse sümbioos ehk kasulik suhe. Mida paremini inimene tehnoloogiliste lahendustega sobitub, seda efektiivsemalt sotsiaalmeedia poolt loodavad võimaluse realiseeruvad. Seega seadsime ka meie endale ülesandeks keskenduda just SocialDiveri kasutajate vajadustele (mis selguvad alles kasutuse käigus), mitte niivõrd valmistoote arendamisele.

Niisiis töötasime välja esmalt meie enda kogemusele tugineva platvormi, mille avasime kasutuseks paarile koostööpartnerile. Esmase tagasiside alusel tegime ka esimesed täiendused süsteemis. Järgnevalt asusime teenust osutama juba lõppkasutajatele koos pideva tagasiside seirega (nii kasutusstatistika kui soovide vajaduste kaardistamine).

Kasutajakeskses lähenemises näeme enda jaoks peamise eelisena võimalust teenus paremini sobitada konkreetse kliendi erivajadustega (olemasolev infosüsteem, organisatsiooni struktuur jne.) ning õppides üksikklientide soovidest täiendada teenust tervikuna.

Koosloomine on pidev protsess ja nagu marketingigurud väidavad, tänapäevase turunduse üks alustalasid.

Mõned näited kliendikogemusel tuginevatest arendustest:

Tuesday, February 8, 2011

Toimetatud sotsiaalmeedia

Oleme sotsiaalmeedia seire- ja analüüsiteenust osutanud juba üle poole aasta. Selle aja jooksul oleme heas mõttes aidanud juba mitu toredat organisatsiooni vihma käest räästa alla :).

Paljudes valdkondades on teemade käsitlemine, ettevõtete ja brändide mainimine üllatavalt aktiivne. Küll arutatakse teenuste kvaliteedi üle, võrreldakse tooteid, avaldatakse hea- ja pahameelt.

Sotsiaalmeedia jälgimisega paratamatult kaasaskäiv nähtus on juhuslike mainingute suhteliselt suur osakaal. Kõik mainimised omavad kontekstipõhist väärtust, kuid probleem võib tekkida suuremate mahtude korral olulisema ja reageerimist vajava info eristamisel.

Teatavasti ei piisa ainult info kogumisest, sõltumata kui operatiivne või täpne see on. Organisatsioon peab leidma võimaluse infot analüüsida, oluline tuvastada ning see enda tarbeks tööle panna. Paljudel juhtudel ei ole kohe võtta vastavat ressurssi, mis kulub tuvastatud info töötlemiseks reageerimisvalmiks. Selle probleemi lahendamiseks oleme otsustanud astuda sammu lähemale kasutajatele, pakkudes võimalust sotsiaalmeedias toimuvat suhtlust hinnata ning kirjeldada.

Meie toimetajad vaatavad tuvastatud kanded üle, määravad kande relevantsusastme (kas räägitakse sisuliselt või mainitakse möödaminnes), fikseerivad sentimendi (positiivne-negatiivne kontekst) ning lisavad eeldatavat reageerimist vajavale kandel vastava märke.

Toimetamise tulemusena on kasutajal võimalik kiirelt eristada tähtsamad ja mõjukamad lood, millega tegelemine on jooksvalt vajalik. Toimetatud info edastatakse eraldi raportina ning säilitatakse ka andmebaasis hilisemate analüüside tarbeks.

Kui soovid meie toimetatud sotsiaalmeedia teenust testida siis võta ühendust Rauno Mürgiga telefonil +372 5011178 või elektronpostiaadressil rauno [ät] freqmedia.com

Tuesday, January 4, 2011

Esimene põhjus sotsiaalmeedias osalemiseks, viimane põhjus sealt lahkumiseks- SocialDiver

Ei ole vahet kas sa juba osaled võid plaanid sotsiaalmeedias osaleda, Sinu organisatsioonist räägitakse nii ehk naa. Räägib tänane, tulevane, eilne klient. Räägib konkurent, seadusandja, koostööpartner. Ühel juhul räägid Sa kaasa, teisel juhul räägitakse Sind taga.

Rääkijaid on rohkem kui üks, nad räägivad korraga ja erinevatel teemadel, nad asuvad erinevates kohtades ja nende taust on erinev. Nad tuginevad hoiakutes teiste kogemusele ja nad usaldavad rohkem anonüümse kommentaatori arvamust, kui Sinu reklaami või ettevõtte esindaja ekspertarvamust. Neid tuleb iga päevaga juurde ja nad ei tee vahet kus lõpeb tegelikkus ja algab fiktsioon. Aga nad on väärtus, kelleta ei püsi ükski organisatsioon. Nad on otsustajad ja nendega peab suhtlema.

„Multitasking“ võib olla küll kaasaegse inimese püüdlus, kuid paraku ei õnnestu keskendunult peale nätsu närimise põhitegevust täiendada. Niisamuti ei ole võimalik korraga kuulata ja rääkida mitmete sadade klientide, partneritega seal kus nad seda parasjagu teha suvatsevad. Selleks on vaja abi, mis koondaks suhtluse kokku, eristaks olulisemad ja korduvad teemad, mõjukamad arvajad, hinnangud ja soovid ning teeks seda mahus ja ulatuses, mida ei suudaks isegi suurimad turundusmeeskonnad.

Just sellist võimekust SocialDiver platvorm täna pakub.

SocialDiver on seire- ja infohaldusplatvorm, mis võimaldab jälgida ja analüüsida erinevates sotsiaalvõrgustikes ning online-meedias toimuvat suhtlust. Samuti lihtsustab süsteem oluliselt organisatsioonide osalusvõimalusi erinevates sotsiaalmeedia väljundites.

Süsteem jälgib pidevalt ligi 25 000 erinevat allikat blogosfääris, uudiskanalites, foorumites, uudiste kommentaarides ning Twitter`i ja Facebook`i fännilehtedel. Kõigis neis keskkondades tehakse päevas ca 15 000 kannet, mis ulatuvad sadadesse tuhandetesse küündiva auditooriumini.

Sotsiaalmeedia ei piirdu ainult suhtlusvõrgustikuga Facebook, vaid moodustub erinevatel tehnoloogilistel rakendustel toimuva kommunikatsiooni koondis. Eestis on täna lisaks 269000 (seisuga 1.jaanuar 2011) Facebook konto 18 000 aktiivset veebipäevikut, rohkem kui 7500 Twitteri kontot ning suurel hulgal erinevaid foorumeid, tavameedia kommentaariume jne. Nendes kanalites tehakse ööpäevas tuhandeid ettevõtteid, teenuseid, kaubamärke jne. puudutavaid kandeid, kus jagatakse soovitusi, antakse hinnanguid ning vahetatakse kogemusi.

Sotsiaalmeedia teevad võimalikuks kaks komponenti- esmalt inimeste vajadus suhelda ja jagada oma mõtteid-arvamusi ning teisalt erinevad tehnoloogiad, mille abil suhtlus ja koostegevus toimub. Meie eesmärk on tuua need kaks komponenti turundajatele lähemale ning aidata suhtlust paremini hallata.

Teenuse arendamisel oleme lähtunud kolmest põhieeldusest sotsiaalmeedias toimetamisel, milleks on kuulamine, analüüs ja osalemine. Kõik need komponendid on kriitilise tähtsusega sotsiaalmeedias turundamisel.

SocialDiver on mõeldud kõikidele ettevõtetele kes soovivad kasutada sotsiaalmeedia võimalusi oma turundustegevuse tõhustamiseks, kliendisuhete haldamiseks ning kellele on tähtis valdkonna teemakäsitlustes kaasa rääkida või neid õigel ajal ja kohas püstitada.

Lisainfo : Rauno Mürk, Telefon +372 5011178

www.socialdiver.eu

Monday, May 31, 2010

Sotsiaalmeedia statistikast

Osalesime eelmisel nädalal Blogfest 2010 raames väikese ettekandega sotsiaalmeedia olukorrast läbi statistiliste numbrite. Ettekandes keskendusime blogosfääri aktiivsusele ning blogijate profiilidele läbi harjumuste ja demograafiliste näitajate. Riputame ettekande ka siia üles ja kui kellelgi on täpsemat huvi, siis vastame lahkelt küsimustele.

PS. Enesetutvuses sai mainitud ka Freqmedia uusimaid teenuseid veebireklaamide ja sotsiaalmeedia seire- ja analüüsisüsteemi osas. Tegemist on värskete arendusega ning avalikult ei ole me veel jõudnud teenusetutvustusi jagada, kuid alati oleme valmis teenusest lähemalt rääkima. Selleks võtke meiega palun ühendust e-posti teel või telefonil +3725011178

Thursday, September 24, 2009

Investeerimissoovitus – okidoki.ee

Meile meeldivad numbrid ja nende analüüsimine (ärge saage valesti aru, meile meeldivad muud asjad ka :)). Sellel põhjusel loendame blogisid ja avasime muuhulgas kevadel Metrix.Stationi. Ja lähitulevik toob veel täiesti etteaimamatut. Aga antud sissekandes ei tule mitte juttu meist vaid ühest põnevast avastusest, mille Metrix.Stationi abil tegime.

Taustast niipalju et Metrix.Stationi abil on päris mõnus erinevaid saite võrrelda. Võrdled saitide külastajaid, lehekülje näitamisi, põrkemäärasid jne. Ägedaks teeb asja see, et graafikul näed kohe võrdlusdünaamikat – ehk kuidas saidid ajas tõusevad või langevad. Selle mõnusa tööriista abil leidsime kuulutusteportaali okidoki.ee. Ilmselt teavad seda paljud (see on vist ka põhjus, miks me seda sissekannet üldse teha saame).

Alustuseks siis graafikud meie leidudega:

Kolme portaali unikaalsete külastajate võrdlus läbi aja alates selle aasta algusest

Okidoki.ee unikaalsete külastajate graafik alates selle aasta algusest


Kui nüüd natukene neid graafikuid analüüsida, siis võib väita, et okidoki.ee puhul on tegu uue ning väga kõva tulijaga meie oksjonide ja ostumüügisaitide maastikule. Kui okidoki.ee graafikut metrix.station ee saidil vaadata, siis tuleb välja, et see hakkab omandama logaritmilist kuju ;).

On alust arvata, et kui kõik hästi läheb, siis on okidoki.ee aasta pärast möödunud või vähemalt võrdne nii Osta.ee kui ka Kuldsest Börsiga. Olemas on ka Soov.ee, kuid jämedalt võetuna on see sarnane Kuldsele Börsile.

Võib ju arvata, et tegu on puhtalt graafiku põhjul otsustamisega. Lugeja õnneks püüdsime ka sisulist analüüsi teha ;).

Isiklikult olen nii osta.ee kui ka Kuldse Börsi „klient“ juba nende algusaegadest saati (osta.ee alustas 1999 ning Kuldne Börs ilmselt veelgi varem). Ikka on vaja mingit endale mittevajalikku sodi maha müüa või tallu mingit kasutatud tehnikat muretseda (on ju parem tunne, kui talvel varastatakse ära kasutatud ja odavamad asjad, mitte uued asjad). Võib väita, et üldiselt need keskkonnad põhimõtteliselt töötavad. Seal on palju kasutajaid ning „kaup liigub“. Samas on minu meelest karjuv see, et nii Kuldne Börs kui ka Osta.ee on oma 10+ aasta jooksul teinud väga vähe selleks, et kasutajale meeldida. Sellesse ajavahemikku jääb ainult ca kaks disaini/kujunduse uuendust ning mis on veel kõige hullem – disainiuuendused on teinud asja nirumaks kui see varem oli. Ma ei räägi siin üldse esteetikast (kuigi see on ka mõlemal minu jaoks päris jube). Kes on korra proovinud näiteks osta.ee-s oksjonit lisada või ka oksjonil osaleda, näeb kui tahumatu see asi 10 arendusaasta kohta on. Sama käib ka Kuldse Börsi kohta – kasutajasõbralikkus on hinnatava punktidega „0“. Ma ei saa aru, miks korraliku sissetulekuga ettevõtmised jäävad loorberitele puhkama.

Kindlasti ei saa mööda minna ka hinnapoliitikast. Okidoki.ee-s on kuulutamine tasuta, Kuldses Börsis ja osta.ee-s tasuline. Osta.ee hinnapoliitika kohta sobib hästi viimane kogemus: Müüdav kaup pandi oksjonile alghinnaga 1 kroon ning oksjoni lõpphinna (ca 1300 krooni) puhul tuli oksjonitasusid maksta ca 100+ krooni. Ehk siis umbes 10% mis on minu meelest mõnevõrra ülepakutud teenustasu. Jah – osta.ee on oma hinnapoliitikat viimase kuu jooksul ehk natuke soodsamaks teinud kuid keeruline on võistelda hinnasildiga „tasuta“. Ma ei ole sinisilmne – kindlasti hakkab tulevikus ka okidoki.ee-sse enda kuulutuse riputamine maksma kuid hetkel me räägime turuosa kasvatamisest kus sobivad kõik tehnikad.

Nii et Freqmedia poolne "virtuaalne" soovitus neile, kellel rahad Gildi fondis kinni pole:

  • okidoki.ee – OSTA
  • Osta.ee – MÜÜ
  • Kuldne Börs - MÜÜ
Disclaimer : Meil pole mingit pistmist ei osta.ee, Kuldse Börsi ega okidoki.ee-ga. Lihtsalt hea on näha kuidas kellelgi hästi läheb. Ja me pole üldse kindel, kas kuidagi okidoki.ee-sse võimalik investeerida on.

Meil on ka mõned tasuta soovitused kolmele vaatlusalusele portaalile:

Osta.ee – püüdke natuke rohkem või kiiremini arendada. Maailm on viimase 10 aastaga kõvasti edasi läinud. Vaadake kasvõi eBay.com oksjoniportaali – arendused käivad kogu aeg. Kulutage natukenegi oma kasumist kellelgi, kes teil kujunduse puhtamaks teeks ning kasutajainteraktsiooni parandaks. Kasutajamugavuse osas soovitan Kristjan Jansenit.

Kuldne Börs - üldjoontes samad soovitused, mis osta.ee puhul.

Okidoki.ee – pange samas vaimus edasi. Ainus asi, mida ma oskan hetkel soovitada on SEO, ehk search engine optimization. Saate potentsiaalseid kasutajaid veelgi juurde.

Mida aga soovitad Sina?