Pressiklubis 22.08

Osalesime 22. augustil saatejuht Hannes Rummu kutsel Pressiklubi saates. Peamisteks arutlusteemadeks olid sotsiaalmeedia ja sotsiaalvõrgustike hetkeseis (mida ja kui palju kasutatakse), sotsiaalmeedia monitooringu põhimõtted, eesmärgid ning kasutajad. Samuti tuli jutuks sotsiaalmeedias osalemisega kaasnevad riskid, sotsiaalmeedias toimuva suhtluse monitooringuga kaasnevad eetilised probleemid ning sotsiaalmeedia ja -võrgustike võimalikud arengusuunad.

Lühidalt räägitust

Sotsiaalmeedia sünonüümiks on kujunenud Facebook- tänase seisuga üle 400 000 kasutaja ning enim mainitud kanal avalikus suhtluses (meedias). Samas iga sotsiaalmeedia platvorm kannab erinevat eesmärki ning sotsiaalmeedia kujuneb kõikide kanalite koostoimes.

Lisaks FB le on meie andmetel Eestis ca

• 12 000 Twitteri kontot
• läbi aegade avatud 20 000- 25 000 blogi, hetkel neist aktiivsed 6000
• sadu foorumeid, millest suuremad suunatud naissoole
• päevas tehakse ca 15 000 anonüümset kommentaari erinevates kommentaarikeskkondades (valdavalt meediakanalite veebiväljaanded)

Lisaks kasutatakse jätkuvalt professionaalseks suhtluseks LinkedIn keskkonda, mõningal määral asukohapõhist Foursquare platvormi, suhteliselt uut Google+ lahendit. Vähesemal määral mujal maailmas poulaarseid kanaleid nagu näiteks Stumbleupon.

Sotsiaalmeedia seire ehk SocialDiver süsteem

Meie tegevuseks on aidata erinevatel ettevõtetel ja riigiasutustel jälgida sotsiaalmeedias toimuvat suhtlust, tuvastada neile olulisemad vestluskohad, teemad ning lihtsustada sotsiaalvõrgustikes relevantsetel teemadel kaasarääkimist ehk sotsiaalmeedias osalemist.

Sotsiaalmeedias osalemine ning sealse suhtluse jälgimine kannab eesmärki toetada organisatsioonide üldiste strateegiliste eesmärkide saavutamist läbi suhtekorralduse, turunduse, business intelligence, kliendisuhtluse, tootearenduse jne. tegevusi. Ettevõtete sotsiaalmeedias osalemisel on ainult üks ja peamine lõppeesmärk- teenida suuremat tulu.

Meie klientideks on finantssektoris, telekommunikatsioonis, jaekaubanduses jne. tegutsevad tuntud suurfirmad, keskmised äriettevõtted, riigiasutused jne.

Sotsiaalvõrgustikes ja laiemalt sotsiaalmeedias toimuva suhtluse seire põhineb meie poolt väljatöötatud algoritmidel ning koosneb kahest olulisemast protsessist. Esmalt tuvastame asjaomased ehk antud juhul nö. eesti keskkonnad (näiteks miljonitest blogidest Eestiga seotud kanalid) ning seejärel luuakse võimalus tuvastatud kanalites sooritada klientide poolt defineeritud päringuid.

Eelnev ülevaade seirelahendist on ilmselgelt lihtsustatud kirjeldus ning reaalselt on tegemist suhteliselt keerukate ning pidevat tööd nõudvate protsessidega. Samuti on sotsiaalmeediale iseloomulikuks jooneks suvaliste mainingute suhteliselt suur osakaal ning kvaliteetse tulemuse saavutamiseks eelduseks on kogutud andmevoo toimetamine, mida me ka oma klientidele pakume.

Hindamaks sotsiaalmeedias tegutsemise tulemuslikkust ning üldistamaks võrgustikes toimuva suhtluse iseloomu teostame ka erinevaid mõõtmisi ja analüüse. Analüüsid keskenduvad näiteks sentimendimuutustele, kajastuse iseloomule ning dünaamikale, erinevate suhtlus teemade kujunemisele, sotsiaalmeediaprogrammi (plaanitud tegevuse) edukuse mõõtmisele jne.

Oluline on mainida, et me jälgime ja meie kliendi on huvitatud ainult avalikust informatsioonist ning erinevates suhtluskanalites privaatsustõkendite rakendamine välistab nii meie kui erinevate otsimootorite kaudu info tuvastamise.

Millega sotsiaalmeedias ja -võrgustikes osalejad peavad arvestama

Kordasime üle netisuhtluse algtõed ehk teave, mis on paisatud avalikku inforuumi, jääb sinna teoreetiliselt igaveseks. Rääkisime saatejuhiga eelkõige vajadusest kaitsta lapsi ja noori, kes veel ise ei suuda võimalikke tagajärgi hinnata. Mõtlematult avaldatud arvamus või kahtlase varjundiga foto võib saada määravaks tulevase karjääri kujunemisel. Samuti tuleb tähele panna ja kindlasti tutvuda sotsiaalmeediaplatvormide seatud tingimustega ning reeglitega postitatud sisu osas. Näiteks võib kande postitaja automaatselt loovutada oma autoriõiguse kanalile ning hiljem puudub igasugune kontroll sisu kasutuse osas. Arvestama peab ka sellega, et kanalid registreerivad iga teie liigutuse ning nende andmete põhjal kujundatakse erinevaid reklaampakette, tootearendusi- eelistuspõhiseid teenuseid.

Seoses avalikult kättesaadava infoga on sostiaalmeedia abil saanud kõikidest osalejatest avaliku elu tegelased, mis seab käitumisele hoopis teised reeglid kui sõpradega lõkketule valgel kontrollimatult lobisemine.

Mis saab sotsiaalmeediast edasi ja mis suunas areneb

On ilmne, et sotsiaalmeedia ei kao kusagile. Võimalus oma sõpradega mugavalt infot jagada, öelda välja oma arvamus erinevate eluaspektide suhtes on inimeste olemuses ning mida lihtsam see on, seda rohkem seda ka tehakse.

Facebook ei ole sotsiaalvõrgustike tulevik, vaid olevik. St hetkel kõige tuntum võrgustik on hakanud teatud regioonides näitama stagneerumise märke. Peale tuleb üha uusi katsetajaid, millest tuntuim ja suurima eduvõimalusega on hetkel kindlasti Google+ teenus. Populaarsust koguvad ka erinevad asukohapõhised teenused, mis kasutavad erinevate võimaluste pakkumiseks kasutaja füüsilist asukohta. Nende teenuste arengumootoriks on nutitelefonide massiline kasutuselevõtt ning pidev võimalus olla nö. online reziimis.

Sotsiaalmeedia tuleviku iseloomustamiseks võiks parafraseerida tuntud energia jäävuse seadust, millest lähtuvalt sotsiaalmeedia ei teki ja ei kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt platvormilt teisele.

Kuula saadet siin